aprill 20, 2024
Lõõtsa 8, Tallinn, Eesti
Buller Uudised

Kultuuriteed aitavad kujundada lugu, mida Eesti kohta räägime

Sisuturundus linkide ehitamine - Kultuur ja maailm

2023. aasta aprillikuus alustas Eesti vaatlejana Euroopa Nõukogu kultuuriteede osalisleppes, mille kaudu tutvustatakse Euroopa ühist kultuuripärandit ning arendatakse kestlikku kultuuriturismi. Nüüd valmistub Eesti saama leppe alaliseks liikmeks.

    Kultuuriteed on temaatilised päranditurismi rajad, mis peavad läbima vähemalt kolme riiki ja millele Euroopa Nõukogu annab sertifikaadi. Programmi mõte on Euroopa ühise kultuuripärandi, ajaloo, mälu ja väärtuste hoidmine, tutvustamine ja kultuuriturismi arendamine. Pärandturismi radasid sertifitseeritakse, et olla kindel – pakutud teema on tõepoolest riike ühendav, omavahel tehakse koostööd ja turismitooted, mida pakutakse, on kestlikud.

    Kultuuriteede temaatika varieerub: Euroopa ja inimkonna ajalugu (kaljujooniste tee, hansalinnade tee), arhitektuuripärand (Alvar Aalto majad, tööstuspärand), kunst ja muusika (impressionismi tee, Mozarti tee), religioon (Püha Olavi tee, Santiago de Compostela palverännutee), maastik ja loodus (kalmistutee, ajaloolised pargid), käsitöö ja toidukultuur (ajalooliste kohvikute tee, keraamika tee) jm. Sageli on kultuuriteed kombinatsioon füüsilisest ja vaimsest pärandist.

    Praeguseks on loodud 47 kultuuriteed, mis siksakitavad läbi 60 riigi Euroopas ja väljaspool, illustreerides riikide tihedalt põimunud ajalugu ning Euroopa pärandit ja kultuurilist mitmekesisust.

    Viimase kümne aastaga on kultuuriteede programm muutunud järjest populaarsemaks ja kasvanud on radade arv. Ka teemade ring on muutunud mitmekesisemaks ja käib pärandi mõiste muutustega kaasas. Näiteks on olemas totalitaarse režiimi arhitektuuri tee ATRIUM ja ühe kõige uuemana Euroopa naiskirjanike tee. Põnevate pärandteedega saab lähemalt tutvuda Euroopa Nõukogu kodulehel.

    Milliseid võimalusi pakuvad kultuuriteed Eesti pärandile?

    Kultuuriteede programm annab Eestile võimaluse osaleda rahvusvahelises võrgustikus ja teha koostööd teiste sarnaste paikadega üle Euroopa. Rahvusvahelisest koostööst võidavad just väiksemad riigid, mille nähtavus suureneb. Euroopa kultuuriturism on tugevalt kaldu Lõuna-Euroopa poole ning ka kultuuriteede programmis on Põhjamaad ja Balti riigid seni alaesindatud. Seetõttu näevad Põhjamaad, eriti Soome, kes on viimati liitunud, oma rolli selle tasakaalustajatena.

    Päranditurismi potentsiaali võiks Eestis rohkem ära kasutada ja sellest võiks saada oluline tuluallikas nii riigi, omavalitsuste kui ka ettevõtjate jaoks kohaliku elu tasandil. Ka Euroopa Nõukogu rõhutab vähem tuntud pärandipaikade kaasamist ja regionaalarengu tähtsust. Statistika näitab, et 90% seni kultuuriteedega hõlmatud paikadest asuvad maapiirkondades. Mitmed kultuuriteed on saanud rahastust Euroopa Liidu toetusmeetmetest, nagu Loov Euroopa, Interreg ja Horisont – 2022. aastal kokku 10 miljonit eurot. Maailma Turismiorganisatsiooni raporti andmetel moodustasid 2019. aastal ehk enne pandeemiat turismitooted ja -teenused ligi 10% Euroopa SKPst ning 10,1% Euroopa tööhõivest oli seotud turismi- ja reisiteenustega (ligi 38,5 miljonit töökohta). Nõue pakkuda kultuuriteel kaasaegse kunsti ja kultuuriga seotud tegevusi on võimalus ka loomemajanduse tegevussuuna mõtestamiseks ja arendamiseks.

    Lisaks Eesti tutvustamisele on oluline osaleda selle loo kujundamisel, mida Eesti kohta rahvusvaheliselt räägitakse. Ka Ukraina osaleb kultuuriteede programmis. Kuid sealsed kolleegid on öelnud, et nad olid oma kultuuri Euroopas liiga vähe tutvustanud ning seetõttu leidis läänes teatavat pinnast Venemaa propaganda, et veel 19. sajandil ei olnud ukrainlasi olemas. Olgu see meile meeldetuletus, et ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust rääkida eesti kultuuri laialdastest seostest Euroopa kultuuri ja ajalooga. See on oluline mitte ainult mainekujunduse või turismiteenuste ekspordi mõttes, vaid ka julgeoleku seisukohast. Välja tuleb tuua meie omapära ja identiteet, mis erineb naabrite omast, mitmekesistab maailma kultuuri ja peab säilima.

    Eestit läbivad praegu viis kultuuriteed: Hansa tee, viikingite tee, Euroopa ajalooliste kalmistute tee, Püha Olavi tee ja kõige värskemana 2021. aastal Soome algatatud Alvar Aalto tee. Eesti osalusel valmistatakse ette tuletornide kultuuriteed ning Soome ja Balti riikide koostöös laulupärandi teed. Ülejäänud kultuuriteede kaarte vaadates paneb aga imestama, et näiteks tööstuspärandi võrgustikus on Eesti kohapeal valge laik ja ükski Eesti park ei kuulu Euroopa ajalooliste aedade võrgustikku. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks.

    Villa Tammekann Tartus on osa kultuuriteest „Alvar Aalto tee – 20. sajandi arhitektuur ja disain“. Alvar Aalto kavandas hoone Tartu Ülikooli geograafia professori August Tammekannu koduks. ​​​​Praegu tegutseb seal Turu ja Tartu ülikooli Granö-keskus. Foto: Jari Sjölund, Wikimedia Commons

    Mis saab edasi?

    Praeguseks on kultuuriteede programmiga liitunud 40 riiki. Kultuuriteed on oma tegevustesse kaasanud pärandipaiku ka väljaspool Euroopat: Alžeerias, Argentiinas, Egiptuses, Iisraelis, Jaapanis, Jordaanias, Kuubas, Marokos, Panamas, Tuneesias ja Ameerika Ühendriikides.

    Läänemere piirkonna riikidest on kokkuleppega liitunud kõik peale Eesti ja Taani. Eestil on olnud alates 2023. aasta aprillist ühe aasta pikkune vaatlejastaatus, mis on andnud õiguse osaleda juhtnõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena ja liikmemaksu kohustusteta. Eesti pärandipaigad saavad osaleda teiste riikide algatustes, kuid seni, kui Eesti ei ole leppega liitunud, ei saa me ise uute kultuuriteede loomist algatada.

    Hetkel on kultuuriteid käsitleva leppe heakskiitmine kooskõlastamisel teiste ministeeriumide ja asjassepuutuvate organisatsioonidega. Veel märtsikuu jooksul loodame selle viia Vabariigi Valitsuse lauale. Kultuuriteedes on Eesti jaoks palju kasutamata võimalusi. Mitmekesisus on meie kultuuripärandi suur trump.

    Allikas: Kultuuriministeerium via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock