Käesoleva aasta maikuus allkirjastati leping, mille raames toetab Šveits järgnevatel aastatel sotsiaalse kaasatuse suurendamist Eestis kokku 19,2 miljoni euroga. Toetuse abil luuakse Eestis elavatele, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele rohkem võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Keskendutakse integratsioonile, haridusele ja sotsiaalhoolekandele, nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele ning sotsiaalse innovatsiooni edendamisele. Vaatame lähemalt, miks ja millega programmi raames tegeletakse.
Eesti on koduks paljudele erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimestele ning arvestades tulevikutrende, on muutumas veelgi mitmekesisemaks. Statistikaameti andmetel elab Eestis 217 erinevast rahvusest inimest ning siin kõneletakse 260 erinevat emakeelt. Levinuimad rahvused Eestis on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, sakslased, leedulased. Eesti on rände sihtriik ning ühise Eesti identiteedi loomine on olulisem kui kunagi varem.
Kuigi sidusama Eesti edendamisel on tehtud suuri edusamme, on jätkuvalt mitmeid väljakutseid, millega riik silmitsi seisab. Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda vähesest eesti keele oskusest või elukeskkonnast tingituna isoleerituks. Eri keeletaustaga inimeste meediakeskkonnad kujundavad erinevaid hoiakuid ja väärtuseid. Eestikeelsele õppele üleminekul vajavad tuge lapsevanemad, noorsoo- ja haridustöötajad ning tugispetsialistid. Sõjapõgenikega seotud väljakutsetega peab suutma kohaneda ka sotsiaalsektor. Kodanikuühiskond, kus kohtuvad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, vajab üha enam sotsiaalse innovatsiooni võimekust, et lahendada tänapäevases kriisiderohkes maailmas keerulisi ja mitmetahulisi sotsiaalseid väljakutseid.
Loetelu ei ole ammendav, kuid väljakutsete mitmekesisus näitab, et sidusa Eesti edendamine peab toimuma valdkondadeüleselt. Just silotornide lammutamise ning eri valdkondade koostöös sotsiaalse kaasatuse suurendamisega Šveitsi toel järgmiste aastatega tegelema asutaksegi. Programmi tegevusi asuvad Kultuuriministeeriumi juhtimisel ellu viima Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Koostööprogrammi riiklik koordineerimisüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus ning olulise partnerina on kaasatud Berni Rakendusteaduste Ülikool, kes pakub kogu programmi vältel Šveitsi ekspertteadmisi sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.
Kultuuriline ja keeline lõimumine
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste raames on Integratsiooni Sihtasutuse eesmärgiks lõimunud ja sidus ühiskond, kus Eestis elavatel, ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel on soov ja võimalused osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning neile pakutavad teenused on kaasaegsed ja kättesaadavad.
Keskendutakse mitmekülgse ja toetava lõimumisalase nõustamisteenuse arendamisele. Toetatakse lõimumisvaldkonna digimuutuste protsessi – luuakse uuenduslikke digilahendusi (nt mobiilirakendused ja veebipõhised õppeplatvormid), et muuta lõimumisteenused kättesaadavamaks ning toetada eesti keele ja kultuuriruumi tundmaõppimist.
Varasemast enam kaasatakse ka vabatahtlikke, et soodustada kontakte kogukondades ning tõsta vabatahtlikku panust lõimumistegevustes. Luuakse vabatahtlike kaasamise mudel, mis aitab muuta vabatahtlike panuse oluliseks ja kestlikuks lõimumissüsteemi osaks. Samuti töötatakse välja ja pakutakse kultuuriasutusi kaasates Eesti kultuuriruumi tutvustavaid tegevusi, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed sooviksid Eesti ühiskonnaelus osaleda. Taas kaasatakse vabatahtlikke, et soodustada sotsiaalsete kontaktide loomist, kultuuriruumiga kohanemist ning keele praktiseerimist.
Kultuuriministeerium korraldab koostöös Rahvusraamatukoguga meediapädevuse programmi meediakirjaoskuse vaatevinklist haavatavale sihtrühmale –eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanikele vanuses 50+. Valdav enamus senistest Eestis toimunud meediapädevuse koolituskavadest ja projektidest on olnud suunatud lastele ja noortele ning võrdlemisi vähe tähelepanu on pööratud täiskasvanutele, eriti eri keele- ja kultuuritaustaga. Just seda sihtrühma iseloomustavad kehvemad digioskused ning pika aja jooksul välja kujunenud meedia- ja infotarbimise harjumused (harjumus tarbida näiteks venekeelset, sh Vene Föderatsioonis toodetud ajakirjanduslikku sisu). Oluline on kaasata neid Eesti ühisesse inforuumi ning kaitsta pahatahtliku ja vaenuliku propaganda, aga ka inforuumis tegutsevate petturite eest.
Sotsiaalsüsteem ja lastekaitse
Sotsiaalministeeriumi eesmärk programmis on tagada, et sotsiaal- ja lastekaitse valdkonna töötajatel oleksid tänapäevaste vajadustega kooskõlas oskused, mis aitavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Selleks tuleb kaasajastada spetsialistide tasemeõppe- ja kvalifikatsiooninõuded ning arendada sotsiaal- ja lastekaitse valdkonnas juba töötavate spetsialistide koolitus- ja tugisüsteemi. Sotsiaalteenuste jätkusuutlikkuse ja tõhususe tagamiseks on oluline tuua valdkonda senisest rohkem innovatsiooni ja süsteemset lähenemist.
Plaanis on taseme- ja täiendusõppe aluseks olevate valdkonna kutsestandardite uuendamine ning kompetentsimudelite loomine, mis soodustab õppe sidumist tööturu vajadustega. Samuti loob see töötajatele uusi võimalusi valdkonda siseneda ja karjääriteekonnal areneda. Kvaliteetsete teenuste tagamiseks on olulisel kohal töötajate tööheaolu, mille tõstmisele aitab kaasanii spetsialistide oskuste arendamine kui ka loodavad tugisüsteemid. Samuti tegeleb Sotsiaalministeerium sisserännanute sotsiaalvaldkonna tööturule sisenemise toetamise ning mainekujunduslike tegevustega, et populariseerida tööjõupuuduses sotsiaalvaldkonna erialasid.
Haridus
Haridus- ja Teadusministeerium pöörab üha suuremat tähelepanu mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas töötamise pädevuse suurendamisele haridussüsteemis.
Kuigi kultuuritundlik õpe on Eestis veel lapsekingades, toob üha mitmekesisemaks muutuv ühiskond selle vajaduse teravalt esile. Šveitsi toega saab täiendusõppe kaudu viia ülikoolidesse ning teistesse haridusasutustesse parimaid praktikaid, kuidas veelgi mõjusamalt mitmekultuurilises ja –keelses keskkonnas õpet läbi viia. Seda käsikäes nüüdisaegse õpikäsituse juurutamisega.
Ühtlasi aidatakse eesti rahvusidentiteedist erineva kultuurilise identiteediga lapsevanematel laste arengusse veelgi mitmekülgsemalt panustada. Selleks korraldatakse erinevaid lastevanemate teadlikkust tõstvaid (veebi)seminare ja töötubasid, kus jagatakse praktilisi teadmisi ja lahendusi. Kõik ikka selleks, et iga lapse areng oleks Eestis maksimaalselt toetatud.
Kodanikuühiskond ja sotsiaalne innovatsioon
Siseministeeriumi plaanitud tegevused on suunatud kodanikuühiskonna pädevuse suurendamisele sotsiaalse sidususe tõstmisel ning üldsuse teadlikkuse tõstmisele ja sotsiaalse innovatsiooni puudutava info levitamisele. Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, et muuta ühiskonna ja kogukonna toimimist tõhusamaks.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel on plaanis sotsiaalsete häkatonide ja inkubatsiooniprogrammide väljatöötamine ja elluviimine, sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste pakkujate nõustamine, parimate teadmiste ja praktikate kogumine ja levitamine ning laiemalt sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmine.
Kuhu jõuda soovime?
Kokkuvõtteks – programmi eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimestel aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnas. Hariduse ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid omandavad täiendkoolituste kaudu uusi teadmisi ja oskusi, et pakkuda uuendatud ja uute õppekavade alusel, mis on kohandatud töötamiseks ka erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimestega, mitmekesisemaid ja kaasavamaid teenuseid. Kogukonnad, organisatsioonid ja üksikisikud saavad kasutada uusi teadmisi sotsiaalsest innovatsioonist, et toetada lõimumist ja kaasamist.
Kokku toetatakse aastani 2028 programmi raames sotsiaalse kaasatuse suurendamist Eestis pea 23 miljoni euroga. Šveitsi tugi võimaldab pakkuda teistsuguse kultuurilise ja keelelise taustaga Eesti elanikele võrdsemaid võimalusi – muuta keeleõpe ja nõustamisteenused kättesaadavamaks, laiemalt tutvustada eesti keelt ja kultuuri. Seda kõike valdkondade üleses koostöös.
Artikkel valmis Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös
Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock
